4.26.2009

Matkajuht peab olema

optimistlik, ent taktitundeline. Niisiis, kui ühel kõhedavõitu õhtupoolikul olin lõpuks jõudnud söögikoha platsil viimase paatkonna õblukesed tüdrukud ära oodata, pakkusin, et ehk lohistaksime pärast sööki kanuu otse üle aasa, saab sooja (jättes ütlemata, et nende üliflegmaatilise tegutsemise puhul tähendavad kolm lõigatud käänakut vähemalt pooletunnist võitu ootamises ülejäänud seltskonnale), vaatasid tüdrukud kõigepealt üksteisele otsa, siis minule, ja siis teatas üks: "Mul küll külm ei ole."
P.S Umbes pool tundi neil käänakutele kuluski. Ja siis ülejäänud lõpulõik.

2 comments:

  1. Muiste olnud Leedu jt sealnurga käänulistel jõgedel kaupmeestel mõnes eriti käänulises kohas võimalus tuua ööseks laagisse jäädes lõkke jaoks söed eelmise laagri lõkkeasemest, mis oli vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel...

    ReplyDelete
  2. jah, see Lõuna-Eesti matkakorraldaja üks mõnudest on - matka algul viid autod paar kilomeetrit teed mööda ära 'lõppu', ja siis käänutad mitu tundi jõge mööda :).
    No natuke liialdades. Süsi saaks tuua küll. Kord muideks avastasin söögiplatsil, et grillsöed on koju jäänud. No - ega kuskile minna ei saa, äkki läheb kanuu sel ajal mööda ja püüa siis tuult väljal... (oleme ka arutanud, et peaks kanuudele väikese shampooniraja sappa korraldama, saaks vähemalt aru, kas keegi on läbi läinud). Eks korjasin siis oksi ja tekitasin 'käepäraste vahenditega' päris korraliku grillitäie. Siis tuli mühinal Tom, teatas, et 'Söödame lõpus', kallas grilli kummuli, vett pääle ja oligi minu töö ja vaev...
    Mõnes mõttes tekitab see päris otstarbeka ellusuhtumise. Plaan on, aga kunagi ei tohi arvestada, et nii ka läheb, mistõttu pead olema valmis käigupealt kõike ümber tegema. Vast ehk siis järgmine postitus matkajate äraarvamata leidlikkusest :).

    ReplyDelete