Aaahh... kanuu!

Õhus on ikka juba konkreetselt kevade hõngu ja ehk sobilik enne tänavuse kanuu-hooaja algust eelmise avamine kirja panna. Mis oli aprillis ja langes juhtumisi Vaiksele Reedele (ortograafiliselt nõrganärvilistele hoiatuseks: suurtähed siin ja läbivalt sisetunde järgi). Traditsiooniliselt tuleb enne esimeste kanuude vette laskmist järele uurida, kas jõgi ikka juba lahti on, kusjuures ka vaiksema voolu või vähesema päikesevalgusega (=sulab hiljem, sest on jahedam) lõikudelt, nt metsa vahel. Seekord oli põhiküsimus Jõgehara veski tammi jäänused, millest oli ette teada, et hakatakse lunima alla sõitmist. Ja vahel on saanud ka.




Aga tookord tundus kahtlane. Lükkasime siis Jõgeharast sild ülesvoolu oma kanuu vette, jääd polnud kusagil ja asi igati hubane. Kui veskini saime, tuli veel kenasid lumeräitsakaid ka, ilusti ükshaaval ja väga ilus.
Aga et ikka see allasõit...
Minu tungival nõudmisel lippas Tom tagasi ja tõi auto eelmise silla juurest ära ("Märgade riietega on paha joosta," ütlesin ja arvasin, et teen head nalja), et nii igaks juhuks. Kuigi me koos kunagi ümber läinud pole (Tom paar korda kanuukaaslase tõttu on ja mina ükskord silla pealt sisse kukkund ka, kusjuures isegi mitte sillakene-katki-praks!, vaid lihtsalt ots oli kaldas kinnitamata. Mille peale nagu ei osanud tulla. Et peaks kontrollima, kas silla ots lahti pole :)
Noh, ja edasi käis väga kähku. Ronisime uuesti kanuusse, kohe endise tammi kohalt alla, nina vastu põhjapalki, see lükkas kanuu külje ette, mauh! ja mullid nagu selles Saku õlle reklaamis, kus lõpuks klaas teistpidi keerati ja polnud mitte lumi, vaid mullid.
Ainult et meil oli lumi ka, ikka need ilusad räitsakud. Ja mullid polnud teleka ekraanil, vaid minu ümber, või õigemini mina olin mullide sees. Võibolla oleks pidanud silmad kinni panema enne vee alla minekut, aga siis poleks muidugi teada saanud, mismoodi alt üles vaadata on.
Vat siis oli tore küll, et auto kaldal võtta. Ja nüüd võin vande all kinnitada, et on õige, mis kodulehe Märgades Lugudes (http://www.toonuspluss.ee/?page=marg ) kirjutasin - riided kleebivad kohe ihu külge ja külm ei hakka, sest tekib üleüldine 36,6. Ja kui talvemüts on peas, siis juuksed eriti märjaks ei saa.
Aga muidu oli sündmus igati Vaikse Reede vääriline - ei mingit kisa-kära ega kiljumist, plauh! sisse, plauh! välja. Noh, naermine vast ei olnud kõige vaiksem.
P.S järgmisel päeval matkajatega probleemi polnud, vesi madalam, palk näha ja miskipärast keegi ei tahtnudki eriti kanuulaskumist proovida. Kuigi me kinnitasime, et haiget ei saa.