5.03.2009

Mustjõe kahepäevane

lõppes Tomi jaoks tule kustutamisega Karula kandis. Tulepöörised taluõuel niipea ilmselt ei unune. KUI kiiresti tuul leegi laiali lahvatada võib, teavad need, kel õnnetus olnud asja näha. Ise kogesin maal kuluse lapi peal, kust tulel õnneks kuhugi levida ei olnud (põllud ümberringi), aga eluks ajaks võttis kuival ajal lõkke tegemise isu ära küll. Sõna otseses mõttes sekundiga lõi tule kuivand tuustakatesse, ja mina oma rehaga... naeruväärt. Ainult et seal polnudki muud kui see tuustakas.
Eile talu õuel oli, kuigi lõppkokkuvõttes põles maha ainult kuur. Tom ütles, et kõige kummalisem oli see, kui jämedamad oksad juba hõõguvad, aga materdama ei pääse, sest peenikesed on alles ja risu segab ligi saamast. Ja kui kitsal metsateel tuletõrjele vastu sõitis, et üks naine ristmikmule panna (et masin mööda ei sõidaks, keskpult ju kohalikke kohti ei tea - on ikka tobe värk!) ja mingil hetkel tuli mõte, et kui nüüd see pritsumasin vastu tuleb...
Juht oli pärast öelnud, et ega tema tegelikult oma 12 tonni pidama ei saa, nii et õige hää, et ei tulnud vastu.
Matk läks hästi.

No comments:

Post a Comment