5.04.2009

Kui matkast saab sündmus,

siis see ongi see, mis ka pea kahekümnendal tegevusaastal elu erksana hoiab.
Enamasti on sündmused lustakad.
Vahel õnnelikud. Kaks matkast tärganud abielu on teada.
Vahel vastupidi. Üks lahutus on ka teada.
Vahel avastad tuntud inimese hoopis teistsuguse külje kui see, mida meedias näidatakse. Laheda ja mõnusa.
Vahel saab kinnitust, et omal alal tugev tegija saab aru, et igal alal on mingi nipp ega lähe ka pealtnäha 'lihtsat' asja mütsiga lööma. Kuulab, mõtleb ja on õige kähku ka kanuus osav tegija.
Ja vahel avastab inimene ise enda jaoks midagi seniolematut. On eriti liigutav, kui see tähendab senisest hirmust või ebakindlusest üle saamist.
Eile tuli üks matkaja päikeseprillidega, et poleks näha, kui pisar silma kipub. Sest eelmine kogemus masendav - üheainsa retkega 11 korda kummuli. Aga et kaaslane väga tahtis, siis ta otsustas korra veel proovida. Ja mis selgus - pikema kanuuga ei peagi ümber minema, ja on lausa huvitav ja hea!
Mina olin ka päris sõnatu, kui matka järel muljeid kuulasin. Inimene ise ütleb, et tunne oli täitsa hüsteeriline, ei julenud mõla kättegi võtta, ja tasapisi selgus, et üldse polegi hirmus, ümber ei lähe ja hullu pole midagi.
Super.
Tegelikult ikka juhtub, et tullakse kunagise viletsatvõitu mälestusega (enne retke ei instrueeritud, kanuud lühemad ja kipakad, algus liiga raske vms - iseenesest väga kahju, sest enamik ilmselt teist korda üldse ei lähe, kui esimesest niru mulje). Või et kanuusõit lihtsalt ei sobi - kes ikka jeti-fänn, sellele ilmselt kanuu kiirusest väheks jääb :) - ja vahel ei vea seltskonna või ilmaga, või käidi liiga laial jõel (mis võib igav tunduda)...
Läbi aegade on ka kaks inimest olnud, kes jõele ei läinudki. Üks oli Aafrikast (Somaalia, kui ma ei eksi) ja käis kõigepealt ettevaatlikult vett katsumas ning arvas siis, et ta ikka ei saa, tema kodumaal vett looduses pole peaaegu üldse ja kraanivesi on midagi muud.
Teine oli Taanist, temal oli ebaõnn kaldal olla, kui kanuudesse mineku ajal üks sõber teisele hõikas: "Hüppa!" ja too automaatselt hüppas ka ja muidugi ajas kohe kanuu ümber. Neil nalja kuipalju, aga taanlane läks kiiruga bussi ja unustas päästevestigi selga.
Lihtsalt natuke kartlikele soovitame väga rahulikult alustada (no mida siis ikka nii väga juhtuda saab? Läheb kaldasse, mis siis? - Me muidugi rahvast kohe keerukamatesse kohtadesse ei lase ka.) Natuke rohkem kartliku saab matkajuhi kanuusse panna, kui oleme ette hoiatatud. Päris hirmunutel soovitame alguses kohanemiseks lihtsalt (esimesel pingil) istuda ja kanuuga harjuda, küll pärast jõuab mõlada ka.
Aga lugu, kuidas inimene algul pisarateni hirmunud on ja pärast seda humoorikalt kirjeldab... niisuguseid sündmusi ei unusta.

No comments:

Post a Comment