4.24.2010

No, enam ei ole naljakas,

jumala eest! Kuigi sihuke kevadine suusalumi (eilne oli kerge kirmetis tänase pildiga võrreldes) teabmis haruldane ka pole. On olnud märts, mille keskel kena ja kevadine Ahjal sõita (seal on fantastilised sinilillenõlvad) ja edasi puhta talv; aprill, mille keskpaigas Võhandu-matk lumetormiga lõppes (teed lootusetult läbimatud) ja vist oli maikuu, kui olime sunnitud jeebu ostma, sest Sierra jäi Valgejõe luure käigus lootusetult kinni ja näha oli, et kohe silmapilk lumi ära ei sula.
Ja muidugi mitmed ammused maidemonstratsioonid tudengipõlves, kus laia lörtsi tuli.
Sealt sai ära vere hinnaga - kui viisid dekanaati tõendi, et oled vabatahtlikuna verd andmas käinud ja selle eest vaba päev saada.
P.S ja üks matk Võhandul läks sihukese külmaga, et kanuus rippusid pinkidelt pisikesed purikad ja matkajate kindad külmusid mõlade külge (kusjuures siis olid veel kõik puumõlad!) ja pidime aitama lahti sikutada.
Nad ise olid õnnelikud, et ongi mõnus ja ekstreemne, mis see päikese käes loksumine ikka - paneb pea valutama ja silmi kissitama :)

No comments:

Post a Comment