Soomaa sõit

tänavuseks tehtud - laupäeval (20. aprill) vesi veel tõusis tasapisi, aga üldiselt on keskmisel kõrgusel. Metsaraja kosutava kogemuse saab igatahes kindlasti. Seekord sihti pidi tagasi ei tulnud, tahtsime näha, kuis mets "teistpidi" on - oli õige vahva, ja korra läksime natuke valesti ka, s.t üle-eelmise suurema vee variandile eriti sünge kuuskederea vahele. Vesi on ikka suurepärane kameeleon. Just niisugune, nagu ümbrus kujundab.
Ja päike tuli lõunaks välja ja meie grupp ei hakanud "oma projektiga" üllatama (s.t midagi vesisemat korraldama) ja üldse oli õige mõnus.
Boonuseks saime veel näha, missugune muhk vett tekib jõge läbiva jeebu nina ette (seal, kus üldiselt on tee, kui truup vee all pole) ja kui raske on tsiklit vooluvees juhtida, pea puusadeni sees. Vinge.

Hooaeg 2013

alanud - ja täna esimene soe ilm (ikka päriselt soe, s.t) ka käes. Lõunaosariikides.
Esimene sõit Võhandu ülemjooksul ehk Pühajõel.
Ei olnud veel kõik jää sulanud ja vett ka mitte väga palju, aga sõita sai.
Eile tuli Eesti Loodus linnulaulu ja isa looga, kuidas me Ahjal kanuuga sõitmas käisime. Sisukord küll süstamatka nimetab, a see tuleb andeks anda - kesse ikka nii peenelt mäletab, kuis neid aparaate kõiki nimetada. (süst oli vene ajal see presendist ja alumiiniumtorudest - millest kindlasti mõni otsustava kandejõuga jublakas maha jäi, nagu kohale jõudes enamasti selgus; hädapärast võiks ehk kajakki ka süstaks nimetada, ja võistluskanuud näevad natuke kajaki moodi välja, aga meie olime ikka oma klassikaliste kanuudega liikvel).



http://aclickatatime.wordpress.com/